Definitsioonid
| Nähtus | Ingliskeelne nimi | Piir | Baasis | Lisa | Info | |
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
Nõrk äike | Slight thunderstorm | alla 1 välgu minutis | 24 |  |
|
| Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äikese tekkeks on vaja rünksajupilvi ja sellega võivad kaasneda hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondiga seotud pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Nõrgaks loetakse äikest, kui selles esinevad müristamised ja välgud harvemini kui kord minutis. |
||||||
 |
Mõõdukas äike | Moderate thunderstorm | 1-3 välku minutis | 16 | |
|
| Mõõduka äikese korral kuulda 1-3 müristamist minutis ja näha ka välgusähvatusi. | ||||||
 |
Tugev äike | Severe thunderstorm | üle 3 välgu minutis | 5 | |
|
| Tugev äike on üle kolme välgulöögi ja müristamise minutis, osa müristamisi võivad kattuda. | ||||||
 |
Rahe | Hail | terade diameeter 5 mm või rohkem | 4 | |
|
| Sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid. Kõige sagedamini on raheterade diameeter väike (alla 0,5 cm), harvadel juhtudel võib ulatuda mõne sentimeetrini. Suured raheterad kaaluvad mõne grammi, aga erakordsetel juhtudel - mõned sajad grammid. Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest tavaliselt koos hoogvihmaga. Rohke ja jäme rahe on peaaegu alati seotud äikesega. | ||||||
 |
Tugev vihm | Heavy rain | 20 mm/h või rohkem | 39 | |
|
| Vihm on sademed, mille käigus langevad maapinnale vedela vee piisad. Vihmapiisad tekivad pilvedes, kui õhuvoolud põhjustavad imeväikeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Tugev vihm tähendab sajukogust 20 mm/h või rohkem. Raporti võib edastada ka juhul kui pikema perioodi jooksul sadas erakordne kogus, näiteks 60 mm/6h vms. |
||||||
 |
Tugev tuul | Severe wind gust | puhangud 25 m/s või rohkem | 93 | |
|
| Tuul on looduslikel põhjustel liikuv õhk, mis tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tugevaks tuuleks loetakse tuulepuhangud 25 m/s või rohkem. |
||||||
 |
Kõrge temperatuur | Heat wave | +30°C või rohkem | 376 | |
|
| Kõrge temperatuur on varjus mõõdetud temperatuur, mis on +30°C või rohkem. | ||||||
 |
Madal temperatuur | Cold wave | -25°C või alla selle | 408 | |
|
| Madal temperatuur on välistingimustes mõõdetud temperatuur -25°C või alla selle. | ||||||
 |
Tugev lumesadu | Snow | 5 cm/h või rohkem | 10 | |
|
| Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Tugev lumesadu on siis, kui tunni ajaga sajab 5 cm lund või rohkem. Ka võib esitada raporti, kui pikema perioodi jooksul sajab suurem kogus lund, näiteks 15 cm 10 tunniga. |
||||||
 |
Tugev tuisk | Blizzard | lumesadu ja tuule kiirus üle 15 m/s | 0 | |
|
| Tuisk on lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul, mille tagajärjel pööratakse ümber lumekihid, kuhjatakse takistuste ümber kokku või puhutakse sealt ära. Tugeva tuisu puhul pole võimalik eristada, kas lumi langeb pilvedest või on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud. Lume liikumine on kaootiline. Nähtavus on halb nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. | ||||||
 |
Tihe udu | Fog | nähtavus alla 50 m | 3 | |
|
| Õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab selle valkjaks. Tiheda udu korral on nähtavus alla 50 meetri. Udu tekib, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ja õhus olev veeaur kondenseerub. | ||||||
 |
Jäide/kiilasjää | Glaze/ice | jääkihi diameeter 1 cm või rohkem | 0 | |
|
| Jäide on jääkiht, mis tekib esemetele allajahtunud vihma-, uduvihma- või udupiiskade külmumise tagajärjel. Jäide tekib ka siis kui vihmapiisad puutuvad kokku külmunud pindadega, mille temperatuur on 0°C või madalam. Jäitekiht võib olla tuhm või klaasjalt läbipaistev ning ta tekib esemete tuulepoolsele küljele. Ohtlik jäitekiht algab 1 sentimeetrist. Kiilasjää on jääkiht maapinnal. Tekib vedelate sademete - vihma, uduvihma, tihedate udupiiskade, märja lume- aga ka veekihi külmumisel maapinnal. Kiilasjää hulka kuulub ka lumekiht, mis on tihenenud ja libedaks muutunud autotranspordi liikumise tulemusel. Kiilasjää, erinevalt jäitest, esineb ainult maapinnal, kõige sagedamini teedel. |
||||||
 |
Tolmukeeris | Dust devil | 0 | |
||
| Tolmukeeris on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. See võib olla poole meetri kuni 10 meetri laiune ja isegi kilomeetri kõrgune keeris, mis haarab endasse liiva, tolmu ja muid kergemaid esemeid. Erinevalt trombist esineb tuulispask ilusa ja selge ilmaga ning ei ole üldiselt nii tugev. | ||||||
 |
Tromb | Tornado | 0 | |
||
| Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Trombi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas. Hiljem meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis, mis koosneb tolmust, prahist või veepiiskadest. Õhk liigub keeristormi sees spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas. Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib tromb tekitada tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid. | ||||||
 |
Vesipüks | Waterspout | 0 | |
||
| Vesipüks on on 100 kuni 600 meetrise läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul vee kohal, mis peab puudutama otsaga vett. Vesipüks saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva (eeldus tsüklonaalse ehk tõusva õhusüsteemi tekkeks). Vesipüksi teke on seotud ka äikese tekkega, mis tekib, kui atmosfäär on ebastabiilse kihistusega. See tähendab, et soe õhk on allpool ja hommikul soojenedes ei saa veepinnalt õhk hakata kohe ülestõusma. Kulub mõningane aeg ja selle jooksul koguneb alakihi õhu soojenedes lisaenergia. Teatud hetkel tõuseb see soe ja hõredam õhk kiiresti kõrgele atmosfääri ülakihtidesse. Ülal on samas eriti ebastabiilne külm atmosfäär ja tekkinud tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema. Selle tulemusena tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav keerispilv. Madala õhurõhuga keskmes haarab ta endaga kaasa kõike, mis ta teele ette jääb. | ||||||
 |
Lehterpilv | Funnel cloud | 1 | |
||
| Lehterpilv on lehterjas pilv, mis koosneb kondenseerunud vee tilkadest, milles pöörleb tuul ja mis ulatub välja suuremast pilvest, kuid ei jõua maa- ega veepinnani. Lehterpilv on tavaliselt koonuse või nõelakujuline mügarik peamisest pilvest. Nad moodustavad kõige sagedamini koos äikesega. Kui lehterpilv puudutab maad, siis on selle nähtuse nimi tromb. Enamik trombe on alguses lehterpilved, kuid mitte kõigist ei saa trombi. Kui lehterpilv ulatub veepinnani, siis on tegemist vesipüksiga. | ||||||
 |
Metsatulekahju | Wildfire | 0 | |
||
| Metsatulekahju on igasugune kontrollimatu tulekahju, mis leiab aset looduses. See erineb teistest tulekahjudest oma ulatusliku mõõtmete, kiiruse, millega see võib laieneda ning oma võimega muuta ootamatult suunda ja hüpata üle takistuste, näiteks teed, jõed ja tuletõkestusvööndite. Metsatulekahjut saab iseloomustada selle füüsikaliste omaduste põhjal nagu laienemiskiirus, põlevmaterjali hulk, ilma mõju tulekahjule ning süttimise põhjus. | ||||||
 |
Üleujutus | Flood | 6 | |
||
| Üleujutus on nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. Üleujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks, esimesel juhul on see tingitud näiteks kevadel jõe suurvee ajal jõesängi üleajamisega. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodava veehoidla tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada. Üleujutusi võib toimuda paljudes veekogudes: järvedes, jõgedes ja ojades. | ||||||
